Pilvandmetöötlus on muutumas üha populaarsemaks ning IT osakonnad vajavad oma pilvekeskkondades analüütilist ülevaadet. Kuna infrastruktuurile ja muudele pilveteenustele on juurdepääs olemas interneti vahendusel vastavalt vajadusele, siis tuleb kasutusele võtta erinevaid seirestrateegid võrreldes näiteks traditsiooniliste kohapealsete mudelitega. Selle tulemusena peavad IT-meeskonnad otsima uusi vahendeid, millede valik võib olla mitmekesine ja otsuse tegemine keerukas. Juhul kui teie meeskond vajab enamat kui teenusepakkuja pakkuda suudab, siis võiksite kaaluda open source lahendusi. Näiteks kui teie meeskond otsib odavat lukustamata pilve seirevahendit, siis võib avatud lähtekoodiga vahend olla just see õige tööriist. Käesolevas artiklis keskendume avatud lähtekoodiga pilve seirevahenditele, nende eelistele kui ka puudustele ning lisaks vaatleme viite populaarseimat open source lahendust.
Avatud lähtekoodiga pilveseire eelised ja puudused
Saadaval on arvukalt varalisi pilve seirevahendeid ning paljud neist on konkreetsetele pilveplatvormidele eelinstalleeritud lahendused. Näiteks Amazon CloudWatchi pakub AWS, Azure Monitor ja Microsoft. Teised, näiteks SolarWinds, Splunk ja Instana on kolmanda osapoole lahendused, mida saab kasutada mis tahes tüüpi pilvekeskkonnas. Seevastu patenteeritud, suletud lähtekoodiga seirevahend ei ole alati parim lahendus. Need tööriistad on tavaliselt kallid kuigi mõned neist on saadaval ka tasuta piiratud funktsionaalsuse või skaleeritavusega. Avalikesse pilvedesse ehitatud tööriistad kujutavad endast ka lukustumisriski, sest töötavad ainult konkreetsete pilveteenustega, mis muudab ülemineku teise pilve või laiendamise multi-cloud arhitektuuri peale palju keerulisemaks.
Kas avatud lähtekood on teie jaoks sobiv?
Põhjused, miks avatud lähtekoodiga pilvede seiretööriistad on mõistlik valik. Nende peamised eelised on järgmised:
- Kulud. Enamik avatud lähtekoodiga seiretööriistu on tasuta paigaldatavad ja kasutatavad;
- Agnostilisus. Üldiselt saab avatud lähtekoodiga vahendeid kasutada mis tahes keskkonnas või konfiguratsioonis;
- Andmete omandiõigus. Juhul kui kasutate avatud lähtekoodiga seiretarkvara oma infrastruktuuris, säilitate täieliku kontrolli selle abil kogutud andmete üle;
- Integratsioonid. Enamik avatud lähtekoodiga seirevahendeid on lihtne integreerida teiste tööriistade või teenustega. See võib olla kasulik kui soovite kombineerida erinevaid tööriistu.
Avatud lähtekoodiga seireplatvormide peamine puudus on see, et neid võib olla keerulisem kasutusele võtta ja hallata. Selle tulemusena võivad nende haldamisega seotud kaudsed personalikulud olla suuremad. Samuti võib olla keeruline saada tööriistadele professionaalset tuge sellest hoolimata, et on olemas ka mitmeid kommertsettevõtted, kes pakuvad tuge tasu eest. Lisaks võib erinevate avatud lähtekoodiga seirevahendite küpsus olla väga erinev – mõned on vähem funktsionaalsemad kui teised.
Olemas on viis töökindlat avatud lähtekoodiga pilve seirevahendit.
Vaatamata mõningatele piirangutele on olemas mitu küpset avatud lähtekoodiga pilveseirevahendit, mis on valmis kasutamiseks ka tootmises. Open source tarkvaral põhineva pilveseire strateegia väljatöötamisel soovitame kaaluda viit allpool loetletud võimalust, mis ei ole konkreetses järjekorras.
Zabbix on järele proovitud väga paindlike konfiguratsioonidega seirevahend, mis ilmus esimest korda 2001. aastal. Sellega saab koguda pilve seireandmeid agentide kaudu, mis võib olla kasulik pilvepõhiste virtuaalmasinate jälgimisel. Samuti integreerub see teenustega nagu Amazon CloudWatch, et koguda mõõdikuid otse pilvekeskkondadest.
Zabbixi võib olla keeruline seadistada eriti pilvekeskkondade jälgimisel. IT sektor eksisteeris juba ammu enne kui pilve võimalustest rääkima hakati. Seega ei olnud see loodud selleks, et seda oleks lihtne pilveseirevahendina kasutusele võtta. Zabbixi skaleeritavus on samuti piiratud: toetab ainult 1000 node.
Zabbix on suurepärane valik kui vajate väga hästi kohandatavat seirevahendit väikeste ja keskmise suurusega pilvekeskkondade jaoks. Siiski on seda keerulisem kasutada kui teisi siin loetletud avatud lähtekoodiga pilve seiretarkvara lahendusi. Lisaks ei saa seda skaleerida, et toetada väga suuri keskkondi.
Nagios ja Zabbix on väga sarnased. See on olnud kasutusel juba peaaegu kaks aastakümmet, seega on tegemist hästi tuntud seiretööriistaga. Samuti pakub see samasugust konfiguratsiooni ja andmete kogumise paindlikkust.
Juhiksin tähelepanu faktile, et Nagios on saadaval kahes variandis. Nagios Core on tasuta platvorm, samas kui Nagios XI on tasuline platvorm, millel on täiustatud kasutatavus ja lisafunktsioonid. Zabbix on saadaval ainult ühes versioonis. Juhul kui usute, et vajate rohkem funktsioone kui tasuta platvorm pakub, võib Nagiose kaheversiooniline mudel olla ahvatlev. Sellisel juhul alustage Nagios Core’iga ja seejärel uuendage vastavalt vajadusele Nagios XI-le.
Icinga. Tasub mainida, et kui teil on vaja rohkem funktsioone, kui Nagios Core pakub, kuid te ei soovi Nagios XI-le uuendada, siis kaaluge Icinga kasutamist. Icinga on 2009. aastal loodud Nagiose haru, mis pakub paljusid samu funktsioone kui Nagios Core. Lisaks pakub täiendavaid võimalusi, et lihtsustada seiret ja suurendada kasutatavust selliste funktsioonide abil nagu intuitiivsem kasutajaliides.
Oluline on teada, et Icinga ei integreeru otseselt enamiku pilveteenustega, mis võib olla oluline põhjus selle vältimiseks. Näiteks ei saa andmeid koguda otse CloudWatchist. Icinga impordib selle asemel andmeid pilve workloadist, näiteks virtuaalmasinatest. See on hea kui teie pilvekeskkonnad koosnevad enamasti põhikomponentidest, näiteks virtuaalmasinatest. Küll aga muutub see ebamugavaks kui teil on vaja jälgida muud tüüpi pilveteenuseid, näiteks serverless funktsioone.
Grafana, mis asutati 2014. aastal on pilvepõhine seirevahend. Grafana on oma tehnilise definitsiooni kohaselt eelkõige visualiseerimisvahend. See peab integreeruma teiste tööriistadega, et koguda andmeid, mida ta peab seejärel kuvama viisil, mis lihtsustab tõlgendamist. Kuigi see võib tunduda piiranguna, on mitmes mõttes tegemist tugevusega, sest Grafana pakub suurt paindlikkust andmekogujale. Andmeid saab koguda mõne teise avatud lähtekoodiga tööriistaga, näiteks Prometheus või otse pilveteenusest.
Grafana peamine piirang on see, et see on mitmest pilvest või hübriidpilvest pärit andmete võrdlemisel ebaefektiivne. Grafana saab näidata andmeid korraga ainult ühest andmeallikast. Kuigi on võimalik integreerida mitu andmeallikat ja tõlgendada neid samaaegselt, nõuab see kohandatud päringuid. Sellegi poolest erineb Grafana enamikust teistest open-source pilve seirevahenditest selle poolest, et see on loodud pilve võidukäiku silmas pidades. Grafana on vaieldamatult kõige töökindlam avatud lähtekoodiga tööriist, mis pakub kommerts lahendustega võrreldavat töökindlust.
Zenoss on arenenud pilvele keskendunud seirevahendiks. See mitte ainult ei jälgi erinevaid pilveteenuseid, vaid sellel on ka prognoosivad funktsioonid, mis aitavad meeskondadel ennustada, mis tulevikus juhtub.
Zenoss Community Edition, open source versioon on tasuta kasutamiseks. Teised versioonid, mis sisaldavad rohkem funktsioone on pigem kallimad võimalused. Samas tuleb meeles pidada, et Zenossi skaleeritavus on avatud lähtekoodiga versioonis piiratud ja seda on keerulisem kasutusele võtta. Selles osas on Zenoss võrreldav Nagiosega, mis pakub samuti piiratud funktsionaalsust kui te ei uuenda tasulisele versioonile.
